Mitcet kekocic miskikatew e pe aitacikaniwok ota. Otcitakotc pa mireritakon tapickotc e witcicanimitonaniwok.
Ota Haut-Mauricie askik micta coriakaniwon osam e micta notcimiwok. Mitcetiwok ko ka pe icatcik « les touristes » e pe nta wepahapetcik kekotc e sakitatcik notcimik e pa aitaciketcik. Ota mauricie askik 75 tatino « pourvoirie » awocamec tca 500 taciwok arotakanak ka otamirotcik kitci mitatcik. Tato pipona awocamec 150 000 taciwok ka pe kiwotetcik kaskina wiec e pe otitetcik. Mauricie askik awocamec 26 « millions » tatowapiskw arikik coriakaniwon.
Pecotcik Lac-Édouard pehokomokok « Laurentide House » « club privé » wiec 1887-1890.
Mitcet pe icawok « pourvoirie » ota Mauricie askik e pe nta wepahapetcik. Atita e wi kwackwepitatcik e mawotci micikitiritci namesa, kotakihik tca e wi kisikinohamakositcik e ici kackitaritci nehirowisiwa e wepahaperitci ota ka tacikeritci. Kotakihi tepirak pe nta arowepiwok e sakitatcik notcimik e pa taciketcik kipe pipona maka tca aci cenikatew kaskina awik otci. Ki wi kiskeriten a tan apitc ka kitciparik?
Québec/Lac-Saint-Jean ka micimok ickote otapan meskano ka ki itotiskemakak wetci ki iti takok « Club » ka icinikatek ke ki ici ntohonaniwok acitc wepahapaniwok ota Mauricie askik. Neta sakihikanik Grandes-Îles ki ici actakaniwon peikw « club » anotc Lac-Édouard ka icinikatek. 1886 ka tatopiponikak, mitcet ki pe takocinok e micta misikitatcik iriniwok Pactone askik e pe otcitecik e wi pe nta kwackwepitatcik macimekosa awocamec
10 e tatowatcikanesiritci.
Wipatc nihi « clubs privés » mitowi « Laurentides House », acitc « Paradis Fin and Feater Club » qui manikewok « chalet » ka iciniteki. Ki actowok neta onimiski ickoteriw, miskomiwociriw acitc kaskina ka apatak mikiwaniskak. 1915 nac 1945 ka tatopiponikak nehirowisiwok ki micta natowerimokaniwiwok kitci pamohoratcik pactonewa osam e kiskeritamowaspan ite e ici micta kwackwepisoritci namesa.
Wiec 1960 ka iti tatopiponikak, kice okinaw ki orakonikew kitci kicikatek aski taci e ici nta ntohonaniwok acitc wepahopaniwok. Wetci ki ici orakoniketc kitci ni manatcitakaniwok aski acitc awesisak. 1977 ka tatopiponikak aci nama actepan nicike awik kitci tiperitak askiriw nihe tca ki ocitakaniwon « zec » ka icinikatek acitc « pourvoiries ». Nihe peikw « Seigneurie du Triton » esko 1893 ka ocitakaniwok. Kiapatc kiskeritcikatew e ki pe icatcik neta Churchill, Roosevelt acitc Truman weckatc.
Esko 1970 tatopiponikak, matci kaskina awik kata ki pe icaw ota.
© City of La Tuque
All rights reserved 2025